laager

Näete, peale pikka kaalumist julgesin siiski ühe pildi fbsse panna, suur julgustükk oli ja kõik, kes ei laikind on pahad :(

Aga bom bom bom.

Täna on 8 juuli..

ehk..

..

..

meie laager peaks täna hakkama

ma peaks praegu unetult voodis siplema ja hommiku pärast põdema, aga mis ära jäi, on laager.

Ma hakkan nüüd lahkama miks, selliseid kogemusi on hea lugeda, vähemalt ma arvan nii.

oeh.

See on kõigest minu vaatenurk, kuidas mina kõike läbi oma silmade nägin ja mida mina tundsin, ütlen juhuks, kui kellegile peaks tunduma, et kõik keerles ainult minu ja minu tahtmise ümber. Kõik on üldistatud ja kõik ei käi kõige ja kõigi  kohta. 

Ilmselt ei saa ühtegi asja korralikult tehtud, kui inimesed sellese piisavalt pühendunud? pole. Eriti nii suure ja esmakordse asja korral. Ma usun, et me kõik võime oma tiimist tõdeda, et mina olin asja kallal kõige rohkem ja tegelesin  sellega pidevalt, aga võin öelda, et ma ei olnud ka nn pühendunud ( mumeelest on see sõna veidike väärakas.. ). Selles mitte ütleme siis nii ''asjas sees olemise'' põhjuseks oligi kindlasti see, et kõikidel teistel tundus nagu enamus ajast pohhui ( vaaabandust ) olevat, mis asjast saab.

Ma alustan nüüd meie kogu protsessi algusest peale kirjeldusega, muidu läheb segaseks ära. ( tegelt ma ei saa ise enam üldse aru mida ma kirjutan )

Ma käisin möödunud õppeaastal päris mitmel niiöelda sündmusel, kus ma kuulsin umbes sellist lauset, et sõpradega on väga vale äri teha.

Jaa jahh, peab tõdema, et on. ( seda näitas osaliselt ka minifirma tegemine )

Me tegime seda üldse Entrumi raames, kes veel ei tea.

Kui alguses pidime otsustama, mida me üldse oma ideena teeme, siis juba läksime vaidlema ja see ajab omavahel tülli jne.

( teemast kõrvale kaldudes, siis eriti hale on see, et meil oli täiesti täiesti alguses praktiliselt sama idee, mis entrumi võitjameeskonnal, see on meil isegi paberil kirjas.. ) :D

See '' idee '' oli meil tegelikult praktiliset välja pressitud kuidagi, sest mitte midagi muud ei tulnud pähe ja tänu sellele oli ka meie ettekujutus kogu asjast palju raskem.

Kuna mind juhtoinaks teiste! poolt määrati, siis tähendas see nende arust vist seda, et mina pean kõike korraldama hhehhehe.

Ma mäletan seda, et kui me koolis klaasmajas nn koosolekuid tegime, siis visati seal mingeid tobedaid nalju ja kui ma käskisin mõelda siis tehti sellist nägu, et ma nüüd ma ei tea mis paha inimene olen. Koguaeg hilineti, ka, sest oli vaja ju poes käia ja siis jäi jälle aega väheks ja siis polnud keegi koduseid töid teind niiet oli vaja suurekal teha jnje njen jenjnejnejnejnenejnejjnejne 

Kõik hakkasid usku kaotama. Üks loobus.

Kuna ma nägin, et teistel tundub ka asjast ükskõik olema, et mina ainult üksinda üritan siin, seadsin teised valiku ette, kas lõpetame kogu selle asja siin ära, või teeme täie rauaga edasi. Teised mitte kuigi innukalt soovisid siiski edasi teha.

Pakkusin välja ülesanded, kes mida teha tahab, mida oleks nõus tegema ( tegin nende elu isegi lihtsamaks ), keegi eriti ei reageerind. Lõpuks lajatasin ülesanded kätte. Nende tegemine võttis kõigil väga pika aega. Tuletasin mõnele mitu korda päevas meelde, nii fbs, kui koolis jne jne..

võttis aega.

Lõpuks sai tehtud, kuid liiga pika venimisega.

Asi mis mind häiris, oli ka see, et kõik olid umbes nii: ''ma ei oska mõelda, teha, küsida, mul pole aega praegu ja ma teen hiljem jne jne jne'' Aga keegi ei küsinud minu käest ka. Samas ega mina ei oska ka kõike kõigi eest mõelda ja teha. Kuidki ma seda tegin, enamusajast. Ja minul on kindlasti kõige rohkem aega.

Asjad kulgesid väga aeglaselt ja vaevu. Mina tegin ka lõpuks asju täpselt siis kui viitsisin ja tuju tuli. Tuju lõpuks polnud ka. Rõve närvitsemine käis koguaeg. Oli päris mitu ööd, kus ma korralikult magada ei saanud, sest ma põdesin sellepärast, mis meil kõik veel vaja teha on.

Kahjuks kõik ei olnud meie teha. Inimesed kellelt oli vaja midagi küsida, võtsid ka palju metsikult palju vastamisaega endale. Peale ei taha ka eriti käia ja siis asjad venisid ja venisid. Aga ei ärge arvake et ma kedagi süüdistaks milleski :D, ega neli 14-15 asja oma suvalise projektiga polegi neile ju esmatähtis.

Ma mainin ära, et ei ma ei räägi neist siin inetult taga, ma olen seda kõike neile öelnud. Isegi kui midagi pole, siis nüüd on kõik läbi ja see, mis toimus on minevik. Tuleb uued asjad ette võtta, lihtsalt paremini.

Ma olin neile väga närvihaige ''juhtoinas'', aga no püüdsin ma rahulikult või mitte asju selgeks teha. Aitas pigem see kui olin viis korda närviliselt mölisend.

ja ilmselgelt tuli välja ka kogu projekti põhjus, miks see ära jäi - asjad  venisid, kedagi ei kottind ja me ei julgend enne midagi reklaamima hakata, kui teatud asjad on valmis. Need teatud asjad venisid nagu kaamlitatt ja tänu sellele jäi reklaamimine viimasele hetkele. asi oli ka rahas kinni.

Ma olen väga tänulik kõikidele inimestele, kes meid selles projektis kuidagi aidanud on.. ehhe

Ma arvan, et meie, vähemalt mina saime päris korraliku kogemuse ja õppetunni kogu selle Entrumi ja projektikorraldamise ajal. Oli millest õppida ja ma usun, et on asju mida oskame tänu sellele tulevikus sarnaste asjade puhul vältida ja mida paremini teha.

Kahju muidugi, et asi ära jäi, aga kaotanud pole me sellest ju midagi :)

Seda lauset kuulsin ka päris mitu korda, et pole üritust, on sündmus. Meie oma oli ja jäigi kahjuks ürituseks.

mingi eriti mõttega postitus oli, ma nüüd naasen oma tavapärase oleku juurde.

ma oleks võinud veel pikemalt kirjutada, aga juhe jookseb kokku ja mu mõte on loodetavasti edasi kantud.

byez, palju õnne kui läbi lugeda viitsisid.

ma võin sulle medali kinkida.

ahhaha, ma kuulsin päris mitu korda, et meie laager on kallis ( algul 50 euri, pärast alandasime 40 eurile ) ha

ha

ha

ha

ha

ha

ha

ha

ha

ha

see on isegi odav, arvestades, kui korralikus kohas juba asi toimub

ha

ha

ha

ha

ha

ha

see on väga odav..

arvestades, et kogu toit ja ööbimine oli hinnas.

sööge seeni siukse jutu peale, jah ma läksin oma tavaolekusse tagasi

vabandagem muidugi eesti keele longamise pärast.