See hetk

kui sa oled  millestki haigelt motiveeritud ja sa oled valmis alustama oma eesmärkide poole  pürgimist, mida oled pidevalt edasi lükanud, 

kuid tuleb keegi, kellega sa oled sunnitud iga päev koos olema ja teeb selle kõik maha või rikub muudmoodi midagi. 

ja  kogu motiveeritus läinud ongi..

ma ei tea, kas tahtagi  seda blogipostitust enam teha.

ARVAKE KES TAAGAASIIIIIII ON 

peale pea kahenädalast mööda Eestit ringi rändamist.

Ma tean, et te igatsesite mu sisukaid postitusi.

Ma kirjutan täna või homme ülevaate ka, mis ma tegin, aga suhteliselt üldiselt. Pikemalt kirjutan vb isegi oma kinnisesse blogisse, kuhu ma tegin viimase postituse aasta tagasi.. aga se ainult mu enda pärast.

Sünnipäevagalerii teen ka vb. 

:) 

Ma tean, et te ootate.

neygaygyeahjadsa 

bye 

SÜNNIPÄEVALAPS

VÕTA VEEL ÜKS NAPS

iseenenest on kell kaks öösel tore enda reidikat joonistada.

jah see pilt on siin kuskil olemas ka seega otsige üles ja ajage näpuga järge kust miski kõveralt on.

ma tegelt ei tea üldse miks ma selle siia panen.

aga ma lähen nüüd magama. uni tapab.

oh jumal kui loll ma olen

Mul on mõne päeva pärast sünnipäev.

MA PLAANISIN MINGI KAKS KUUD TAGASI MIDA MA SEAL TEHA TAHAN JA MIS SÜÜA JNE

Nüüd mul pole õrna aimugi mida ma seal teen :D

täiesti saamatu inimene olen.

..

.....

Pealegi ma arvatavasti vajun oma sünnipäeval maa alla, vaadake, inimestel on viimasel ajal kombeks feisbukis õnnitleda sind koos ühe mõne vääraka pildiga sinust, mida kuskil veel avalikustatud pole.

JA MUL ON NEID METSIKULT.

m e t s i k u l t

Luisa pidi mulle lausa VIDEO !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!11 tegema.

Tegelt ma ise andsin selle halva idee talle.

Aga ma tunnen kuidas ma iga aastaga hakkan üha rohkem igasuguseid sünnipäevasid vihkama.

Teemavahetus.

Tegelt ma pole päris terve suve arvutis ka istund.

kaluritepäev juhhhhhhhhhhhhhhhhei

ma olen üks suur hüsteerik kes märatseb kodus sellepärast, et ml pole midagi selga panna.

aga kohale me jõudsime.

Tannu oli seksikas nagu alati.

Ma lähen alati teistega lava ette, aga ma ei oska seal lava ees midagi teha.

Pärast oli simman, hehehhehehehehhehehehe

Ma ausalt ei imesta, kui me kellegile päris adekvaatsed? ei tundunud olema. Me suht korralikult kargasime seal. 

Hommikul kui ma üles ärkasin siis mul oli hääl ära. ehheuheu süüdistage tannut.

ma ei tea, kas ma olen ainuke, kes zerol, lightil ja tavalisel vahet teeb maitse osas, aga zero on vastik.

musiga heuheuheuheuhuehuehueheuehuehuehueheuheuheuheuheuheuheueheuhuehueheuheuheuheuehuehueheuheuheueheuheuehueheuheuehueheuheueheuheueheuheuehueheuheuehueheeuhueheuheuehueheeuheueueheueheuheueheuehue''

ega polegi ju aru saada, et töödeldud, suht kõvad photoshopi  painti skillid.

bye

kajakas

MAAILMA  ÜHED KÕIGE MEELDIVAMAD ASJAD ON LIHASKRAMBID.

eriti kui need tekivad friiking säärde, sinna sääremarja noh

ja kui need tekivad kell 7 hommikul või üldse öösel

need on nii vastikult valusad.
eriti vahva on see valus lihas mis sind järgmine päev kõndimisel häirib 

mingi viimased kaks? nädalat äkki, juba häirib mind rõve kõrva valu.
ma tean teil kõigil on kindlalt olnud, selline kõrvavalu nagu korraks lööb hästi tugevalt nagu keegi torkaks, jah jah, mul täpselt nii, ainult et järjest mitu mitu koda ja pikka aega. Vahelduva eduga, olgu ma lõpetan nüüd oma valutavate kohtade ettelugemise :D

mu kahvliseiklused said läbi, kolm päeva kestsid

päris tore oli, aga ei, ei, ei, ei.
Juba selle kolme päeva jooksul, kui iga hommik algas täpselt sama moodi, siis ma mõtlesin, et fuck.
Minu töö peab olema tulevikus selline mida ma armastan teha ja jumala eest, võimalikult rutiinivaba.
ma loodan, et nii läheb.

ma võiks seda samahästi öelda koolis käimise ajal, aga ei see pole see sama ikkagi, ei ole....

tegelt, mul jälle paar, jah paar :D:D pilti lisada.
yolo ju. mõni on isegi nii pandav pilt, et ma paneks fbsse, kui ma poleks just pannud. ei taha inimestele ajudele käia oma piltidega.
tegelt ma arvan, et pildid on põnevama kui ''jagajavõidajälleüksroosakleidike'', mida ma jagan :D
ok ma jään vait saate pilte,

normaalne tavaolekus tütarlaps ingrid, kes hargitab veesees oma seelikuga, 

imeilus varbasirutus

näoga päikeses

gaunit paleriinit

minu sõber (L) kajakad (L)

luiza

metsik

see pilt on imelik, kuid lahe? imelikult lahe.

ma vajan peegelkaamerat

ja must miljonit teist tehnika vidinat

tehnikasajand ...

raha (L)

ma pean rikkaks saama.

byez, loodan, et naudite veel endiselt mu bloggi

ma lähen närvi selle mõtte peale, kuiiiiiii palju mul oli suvel plaanis teha, aga pool suve kohe läbi ja ma pole omadega kuskile jõudnud.

juuli lõpus tulevad JUBA NEED FAKING KOOLI ASJAD JA KOOLIKAMPAANIAD JA NEED AJAVAD MIND NII FAKING NÄRVI.

ja siis pole enam suvetunnet.

very paha.

bad bad

sad sad

luulekunn

laager

Näete, peale pikka kaalumist julgesin siiski ühe pildi fbsse panna, suur julgustükk oli ja kõik, kes ei laikind on pahad :(

Aga bom bom bom.

Täna on 8 juuli..

ehk..

..

..

meie laager peaks täna hakkama

ma peaks praegu unetult voodis siplema ja hommiku pärast põdema, aga mis ära jäi, on laager.

Ma hakkan nüüd lahkama miks, selliseid kogemusi on hea lugeda, vähemalt ma arvan nii.

oeh.

See on kõigest minu vaatenurk, kuidas mina kõike läbi oma silmade nägin ja mida mina tundsin, ütlen juhuks, kui kellegile peaks tunduma, et kõik keerles ainult minu ja minu tahtmise ümber. Kõik on üldistatud ja kõik ei käi kõige ja kõigi  kohta. 

Ilmselt ei saa ühtegi asja korralikult tehtud, kui inimesed sellese piisavalt pühendunud? pole. Eriti nii suure ja esmakordse asja korral. Ma usun, et me kõik võime oma tiimist tõdeda, et mina olin asja kallal kõige rohkem ja tegelesin  sellega pidevalt, aga võin öelda, et ma ei olnud ka nn pühendunud ( mumeelest on see sõna veidike väärakas.. ). Selles mitte ütleme siis nii ''asjas sees olemise'' põhjuseks oligi kindlasti see, et kõikidel teistel tundus nagu enamus ajast pohhui ( vaaabandust ) olevat, mis asjast saab.

Ma alustan nüüd meie kogu protsessi algusest peale kirjeldusega, muidu läheb segaseks ära. ( tegelt ma ei saa ise enam üldse aru mida ma kirjutan )

Ma käisin möödunud õppeaastal päris mitmel niiöelda sündmusel, kus ma kuulsin umbes sellist lauset, et sõpradega on väga vale äri teha.

Jaa jahh, peab tõdema, et on. ( seda näitas osaliselt ka minifirma tegemine )

Me tegime seda üldse Entrumi raames, kes veel ei tea.

Kui alguses pidime otsustama, mida me üldse oma ideena teeme, siis juba läksime vaidlema ja see ajab omavahel tülli jne.

( teemast kõrvale kaldudes, siis eriti hale on see, et meil oli täiesti täiesti alguses praktiliselt sama idee, mis entrumi võitjameeskonnal, see on meil isegi paberil kirjas.. ) :D

See '' idee '' oli meil tegelikult praktiliset välja pressitud kuidagi, sest mitte midagi muud ei tulnud pähe ja tänu sellele oli ka meie ettekujutus kogu asjast palju raskem.

Kuna mind juhtoinaks teiste! poolt määrati, siis tähendas see nende arust vist seda, et mina pean kõike korraldama hhehhehe.

Ma mäletan seda, et kui me koolis klaasmajas nn koosolekuid tegime, siis visati seal mingeid tobedaid nalju ja kui ma käskisin mõelda siis tehti sellist nägu, et ma nüüd ma ei tea mis paha inimene olen. Koguaeg hilineti, ka, sest oli vaja ju poes käia ja siis jäi jälle aega väheks ja siis polnud keegi koduseid töid teind niiet oli vaja suurekal teha jnje njen jenjnejnejnejnenejnejjnejne 

Kõik hakkasid usku kaotama. Üks loobus.

Kuna ma nägin, et teistel tundub ka asjast ükskõik olema, et mina ainult üksinda üritan siin, seadsin teised valiku ette, kas lõpetame kogu selle asja siin ära, või teeme täie rauaga edasi. Teised mitte kuigi innukalt soovisid siiski edasi teha.

Pakkusin välja ülesanded, kes mida teha tahab, mida oleks nõus tegema ( tegin nende elu isegi lihtsamaks ), keegi eriti ei reageerind. Lõpuks lajatasin ülesanded kätte. Nende tegemine võttis kõigil väga pika aega. Tuletasin mõnele mitu korda päevas meelde, nii fbs, kui koolis jne jne..

võttis aega.

Lõpuks sai tehtud, kuid liiga pika venimisega.

Asi mis mind häiris, oli ka see, et kõik olid umbes nii: ''ma ei oska mõelda, teha, küsida, mul pole aega praegu ja ma teen hiljem jne jne jne'' Aga keegi ei küsinud minu käest ka. Samas ega mina ei oska ka kõike kõigi eest mõelda ja teha. Kuidki ma seda tegin, enamusajast. Ja minul on kindlasti kõige rohkem aega.

Asjad kulgesid väga aeglaselt ja vaevu. Mina tegin ka lõpuks asju täpselt siis kui viitsisin ja tuju tuli. Tuju lõpuks polnud ka. Rõve närvitsemine käis koguaeg. Oli päris mitu ööd, kus ma korralikult magada ei saanud, sest ma põdesin sellepärast, mis meil kõik veel vaja teha on.

Kahjuks kõik ei olnud meie teha. Inimesed kellelt oli vaja midagi küsida, võtsid ka palju metsikult palju vastamisaega endale. Peale ei taha ka eriti käia ja siis asjad venisid ja venisid. Aga ei ärge arvake et ma kedagi süüdistaks milleski :D, ega neli 14-15 asja oma suvalise projektiga polegi neile ju esmatähtis.

Ma mainin ära, et ei ma ei räägi neist siin inetult taga, ma olen seda kõike neile öelnud. Isegi kui midagi pole, siis nüüd on kõik läbi ja see, mis toimus on minevik. Tuleb uued asjad ette võtta, lihtsalt paremini.

Ma olin neile väga närvihaige ''juhtoinas'', aga no püüdsin ma rahulikult või mitte asju selgeks teha. Aitas pigem see kui olin viis korda närviliselt mölisend.

ja ilmselgelt tuli välja ka kogu projekti põhjus, miks see ära jäi - asjad  venisid, kedagi ei kottind ja me ei julgend enne midagi reklaamima hakata, kui teatud asjad on valmis. Need teatud asjad venisid nagu kaamlitatt ja tänu sellele jäi reklaamimine viimasele hetkele. asi oli ka rahas kinni.

Ma olen väga tänulik kõikidele inimestele, kes meid selles projektis kuidagi aidanud on.. ehhe

Ma arvan, et meie, vähemalt mina saime päris korraliku kogemuse ja õppetunni kogu selle Entrumi ja projektikorraldamise ajal. Oli millest õppida ja ma usun, et on asju mida oskame tänu sellele tulevikus sarnaste asjade puhul vältida ja mida paremini teha.

Kahju muidugi, et asi ära jäi, aga kaotanud pole me sellest ju midagi :)

Seda lauset kuulsin ka päris mitu korda, et pole üritust, on sündmus. Meie oma oli ja jäigi kahjuks ürituseks.

mingi eriti mõttega postitus oli, ma nüüd naasen oma tavapärase oleku juurde.

ma oleks võinud veel pikemalt kirjutada, aga juhe jookseb kokku ja mu mõte on loodetavasti edasi kantud.

byez, palju õnne kui läbi lugeda viitsisid.

ma võin sulle medali kinkida.

ahhaha, ma kuulsin päris mitu korda, et meie laager on kallis ( algul 50 euri, pärast alandasime 40 eurile ) ha

ha

ha

ha

ha

ha

ha

ha

ha

ha

see on isegi odav, arvestades, kui korralikus kohas juba asi toimub

ha

ha

ha

ha

ha

ha

see on väga odav..

arvestades, et kogu toit ja ööbimine oli hinnas.

sööge seeni siukse jutu peale, jah ma läksin oma tavaolekusse tagasi

vabandagem muidugi eesti keele longamise pärast.

oeh

meh, käisime täna kata ja maarjaga pildistamas, see ei läinud üldse nii nagu ma ette kujutasin ja mul pole siiski veisbuki midagi lisada. :((( nii väga tahtsin ju, et kõik mind laigiks jälle :((

aga siia võib mõned panna.. ehhehehehe

vuntz

millised metsikud jalad.

khm mu ukulele saadi kätte

kallikesega poosetamas (L)

yolo

kallikesega mängimas (L)'

kui kunagi lähme uuele katsele, ehk saab midagi paremat.

sauki

jumal tänatud

et ma täna kahveid unes ei näinud

jooksin hoopis mööda kooli ukulele käes ringi ja kilkasin UKULELE (KLLKLL MUSI MUSI;** yolo et ma mängida ei oska)

ma ei taha teada mitutuhat kahvlit mu käest kahe päeva jooksul läbi on käinud

8 tunnised tööpäevad pole siiski 14 aastasele kohased (ehuheheheuhe tegelt ma tohiks üldse 4 aint päeva jooksul)

ja ma ei tea mis homme saab...

kas mu lühikesed postitused on väga häirivad?

UKULELE

Ma otsustasin, et ma vist ei tee uut blogi. 

Sellega juhtuks ilmselt samamoodi nagu sellegagi.

Ärge siis pange mulle seda imelikult kirjutamist ja vingumist pahaks, see kõlab nüüd imalalt mida ma ütlen, aga mul pole mõtet ju varjata ennast kui ma olengi selline :D

Aga nüüd.

Eile otsustasin ma ennast näost siniseks värvida.

Asi algas sellest, et ma üritasin endale mingit silmameiki teha, kuna ma feilin ja näen nagu prost sellega välja, siis ma värvisin lihtsalt silma siniseks, nagu poleks peksa saand, aga see ei läinud ka nii nagu ma kavatsesin.

... ehhehe

saate veidz reidilakse, mul neid üle 200

sest paberile joonistamine on liiga jama.

Kui keegi juhuslikult, JUHUSLIKULT, tahaks veel mu imelisi reidilakse näha, siis palun ma võin teile neid isiklikult jagada, ma siin küll ei julge :D

Mul oli esimene tööpäev kah.

Ega tunde kahvleid laduda ei ole naljaasi, põrgupiinad. Aga siis ma tuletan meelde endale, et see on kõik raha raha raha ja motivatsioon natuke tõuseb.

Kui ma täna Heleni juurest väsinuna koju lonkisin, siis ma mõtlesin, et kurat, kui mu ukulele nüüd ka kohal pole siis ma ei tea, ma lähen nutan voodi all ja värki, 60 meetrit enne maja olin veendunud, et mu kallikest pole.

kuid....

kui ma tuppa astusin, ütles vend et vaata voodi peale.

ja päriselt

ma tormasin nagu segane

ma reaalselt haarasin selle kaenlasse ja kallistasin seda kolm minutit seal voodi peal, kisendasin ja kallistasin karpi.

well.

jobu.

ma nagu reaalselt armastan ukulelesid.

kui ma karbi lahti tegin siis see oli küll armastus esimesest silmapilgust 

 no vaadake seda armast rõõmupallikest ja neid nummisid delfiine seal tagaküljel.

veel üks reidikas, õnnelik inkrut:))) 

homme raske tööpäev, niiväga ootan (::(:(:(:(:(: .

byesszzzzzzzzzzzzzzzzz