midagi huvitavat

Mul on alates lapsest saadik, kui ma veel üldse mäletan, vedelenud kodus üks nõukaaegne tonne kaaluv kaamera ( zenit e ). Tonnid on liialdus, aga jube kolakas on ta sellegipoolest. Mäletan kuidas me vennaga oleme titena selle nuppe keeranud ja plõksutanud igatepidi.

Ühel heal päeval aga vaatasin ma teda sellise pilguga, et hmmmmmm äkki see töötab, kuigi ma selles kahtlesin, arvestades, et me oleme seda vähemalt 10 aastat retsinud.

Kuna ma olen kaamerates TOTAALNE võhik, siis ma tegin enne ühe väikese google tuuri ja ühel heal päeval ostsin photopointist esimese 36 kaadrilise filmirulli.

Noh, see kunagi ilmutusse ei jõudnud, sest ma ajuhiiglane võtsin selle valesti välja. 

Teise rulliga ma seda viga ei teinud, viisin selle Hiiumaal ilmutusse, kahe nädala pärast sain kätte.

Arvestades minu oskamatust neid vidinaid kasutada, ei oodanud ma peale valgete plönnide sealt midagi, kuid kui mulle mu pakk fotodega kätte ulatati, olin vääga põnevil. Umbes nagu väike laps jõuludel või midagi :D 

ja dadadadaaaa ma pean paremaid klõpse muidugi jagama :D 

( need on sisse skännitud muidu )

nutiajastu

kala

ema malts

hipster liisu

ema malts vol2

klassimatk

hmmmm

lennuk (see valge külg on tegelikult majasein)

Tegemist on kalli lõbuga, aga see-eest on põnev täita neid tühjaks jäänud pildialbumeid digiajastu pealetuleku pärast.

Ahjaa, kui kellelgil on mulle pakkuda sellele kaamerale sobivat kotti ehk siis vedeleb kuskil üle kodus ma heameelega võtaks omale selle :))

inkruttt

eeh mult on veel palju postitusi oodata tegelikult, erinevatest asjadest.

Iga lõpp on millegi uue algus.

(( ma ei ole just kuigi hea sõnade ritta seadja, kuid ma üritan praegust olukorda edasi anda )) 

Mõned hetked tagasi, lõppes just meie viimane TT-stuudio kontsert, kus meie rühm tantsis selles koosseisus. 4 meist lahkuvad. 

Peale meie viimast tantsu kutsuti meid nelja lavale, kui alguses ei saanud ma päris täpselt aru mis toimus, sai sellest mõne hetkega nutulaager, sest meiega põhimõtteliselt jäeti hüvasti.

Kuigi seisab meil veel ees mõni esinemine + tantsupidu, oli see siiski ääretult kurb.

See on veider, kuidas ma olen viimased aasta aega vandunud, kui väga ma siit ära tahan ja kuidas ma seda kohta vihkan. Ei, see kurvastamine ei pannud mind meelt muutma, aga siiski on imelik avastada, kuidas ma alles nüüd hakkan taipama, et kõik see milles ma olen siiani olnud jääb selja taha. Kummaline, et minu 7 tantsuaastat on läbi. See oli viimane. Oma maaliateljees käimisega panin ka eile punkti, signeerides oma viimase maali, mis kirjeldab täpselt minu soove siit minna.

Veider on möelda, et ma ei pea enam minema KÜGi Ültsi tundidesse ja möödas on ka minu viimased vene keele tunnid Hiiumaal.

Jah, mis ma ikka räägin, äkki tulen hoopis pärast kahte nädalat tagasi, kuid siiski igapäevaelu ja rutiin on siin üksluine ja ebameeldiv ning sellepärast ma ära kibelengi.

Ma ei kujuta ette, mis lõpuaktusel saab, sest sinna jätan ma need inimesed, keda ma olen läbi aastate nii vihanud kui ka koos kõike läbi elanud. Kuid samas, me jääme ju vaid teisele poole merd, mitte teisele poole piiri või maakera, ei maksa pikalt kurvaks jääda.

Iga lõpp on millegi uue algus ja ma loodan, et meid kõiki lahkujaid ja ka siiajääjaid ootavad ees uued näod ja kogemused.

(( omg ma nii deep täna xd ))

peale lõpetamist tuleb ilmselt veel pikem ja lahtimõtestatum tekst

Neh, Austria reis möödas nigu niuhti. 

Entrum samuti läbi. 

Vähem kui kuu on jäänud esimese eksamini ja siis lõpetamine..

Jääb oodata TANTSUPIDU ( jessssssss  ja uut kooliaastat, sest minu suureks üllatuseks sain ma 32. keskkooli teatriklassi sisse, mida ma väga väga väga väga tahtsin. 

tegelt mind valdab hetkel meeltesegadus ja ma ootan väga, et see põhikool läbi saaks, saab uuele lainele oma eluga minna, plaane on palju. 

aga praegu on laibastunud tunne seega buona notte neegritarid

ja ma ei viitsi eriti pikalt ladrata hetkel, võibolla kunagi hiljem :) 

jätkan oma klassikalist telefonireidikate üleslisamist mitmekaupa

ma ns xd

Aa mul pole midagi endiselt öelda.

Kõik teada, olen TÜGis sees olen Poskas sees ja ootan 32. tulemusi. Kui sinna ei saa lähen TÜGi

Homme Austriasse, ei teagi mida arvata. Mul on Itaalia postitus ikka veel tegemata, enne tuleb uus reis peale :D Tegelt ma ootan videot, sest see pole ikka veel koos, küll jõuab selleni ka.. Aega on, ega kiiret pole.

Elu on vahest imelik vahest mitte ma ei tea mida kosta. Närvid ei pea vastu enam, seega ma ei vasututa kui ma KÜGi koridorides kisan ja närvitsen. 

( ta sai selle põlema ka, ausõna sai )

woila

okei head bussis loksumist mulle säu bläu 

mul ei ole midagi rääkida :( 

Midagi kaunist suvest, viltuse silmapiiri autor peaks vist Maarja olema.

Ega see suvi kaugel pole, seda näitavad kevadekuulutajad rollerid ja tõukerattad, mis juba vaikselt igaltpoolt välja imbuma hakkavad. ( need rollerid ei meeldi mulle kohe üldseee!! )

Vaid üks veerand ja eksamid jäänud ja ongi mu megakiire ja aktiivne kooliaasta läbi, see on siiani olnud ulme, aga see-eest väga põnev.

Enne järgmist veerandit ja eksameid on jäänud aga koolikatsed, millest esimesed on juba homme!!!

Hoidke mulle siis kõik pöialt, sest see on see kool, kuhu kõige kõige rohkem tahan sisse saada.. Ma ei tea mida ma teen, kui ma pean KÜGi jääma  :(

Loodan parimat, 

seniks, 

adios

Pildid on võimlemisfestivalilst, mis oli laupäeval, 1 märtsil. Kes veel kursis pole (vaevalt küll), siis tulime oma rühmaga laureaadi tiitlile, mida meist mitte keegi ei osanud oodata, sest meie jaoks on see tants üsna margine :D

Tegelikult ma käisin veel päev enne 32. keskkooli avatud uste päeval. See kool jättis endast tõesti väga hea mulje, ainult et ma olin kole üksik hunt seal ja ma endiselt kardan inimesi.. Õhtuks tulid ülejäänud tantsuka rühmad Tallinnasse, et Estoniasse ballettietendust vaatama minna. Noh, suure nälja ja väsimusega polnud seda just kõige põnevam  2,5 tundi jälgida, aga huvitav oli sellegi poolest, sest ma polnud varem oma silmaga balletti näinud.

Suundusime Oru koolimajja ööbima, kus võitlesime jälle pistikupesade pärast, tüüpiline :D 

Mul pole praegu rohkem miskit tarka öelda, kui ainult seda, et mul on kahju, et ma nii kuradi laisaks olen muutunud, aga eks igal asjal on ka oma positiivne pool, seniks

adioos