miks mitte midagi ei lähe nii nagu ma tahan

pealkiri ütleb kõik, sest mul on tunne, et ma elan kuni selle hetkeni täieliku pinge all kuni sügise osas on kõik 100% kindel + kõrvalised pisiasjad, suve nautimisest jääb asi kaugele.

ma panen mõne pildi tõestuseks, et ma tantsupeol käisin ja 20 minutiks laulupeol, aga ma lahkusin sealt, sesti hingamisruumi seal polnud.

 part

 soberid

 helun

romanss

oh wow mu pildid polegi filtriga seekord

luisa ei tahtnud põõsasse pissida

Lõpetamises ma pajatada ei viitsi. Lühidalt öeldes ma olen õnnelik, et sellega nüüd ühel pool, aga sellest sajast eurost on mul siiamaani kahju, millest ma ilma jäin.

Saate aru, ma olen kaheksa aastat lõpetanud viitega, saan üheksandaski vaid ühe lollaka eksami nelja ja öeldakse, et lõpetas neljade viitega ja ei saa midagi? okei siis :(

Kuid see selleks, see ei mängi niivõinii mitte mingit rolli enam ja nagu mulle öeldi: raha tuleb ja läheb.

Pigem on mainimist väärt meie Entrumi ühine ruubamatk Haapsalu külje all olevale Mustassaarele, kus me Luisaga peaaegu ainsad vabatahtlikud olime.. kõik olid täiskasvanud :(
Well.. me magasime põhjata kaitseväe?? telkides keset tigusi ja konni ja ämblikke
PELDIKUT SEAL EI OLNUD.

seega öhtal, kui osad mandri peale läksid, kruiisisime meie kolmekesi paadiga kaasa ja käisime statoilis peltas :D
kell hakkas üks öösel saama kui me suuna mere poole hakkasime võtma ja selleks kohaliku hullumaja lähedusest mööda pidime jalutama

nii me pimedas sõudsime kuni naastes saime oma tigudega telki magama minna, meie magamiskohad olid veel pealekauba täpselt punaste sipelgate kuhja otsas, võite vaid ette kujutada kust nad igalpoolt närisid jne :)

hommikul loksusime tagasi ja rohukülla saime me.. rekkaga :D:D

ahjaa, enne teistega kokku saamist seiklesime haapsalu rongide vahel

ma palju ei patra, panen klassikalise pildiseeria otsa

 #deep  #sohipster

ma ns rongi all 

 sõua sõua kaugele jõuad

lähme laiule 

haapsalu ja paatkond

ma loodan, et keegi mulle peksa ei anna kui oma näo kunagi minisuuruses mu blogist leiab

aga iseenesest päris omamoodi ja huvitav reis oli ehuheu

- ingrut 

Lastefestival

luisa suvealguspeol 

ma ns ingerliisi kitarri häälestamas 

käisin õhus ära juuhhei

siis kui me purjekaga roograhusse tahtsime sõita, aga jäime madalikule kivi otsa kinni ja meid köiega päästeti peale poolt tundi seal istumist.

kata telefon jäi vetesügavustesse

derp

PILDID: KATA JA KARL (vöibolla maarja ka)

midagi huvitavat

Mul on alates lapsest saadik, kui ma veel üldse mäletan, vedelenud kodus üks nõukaaegne tonne kaaluv kaamera ( zenit e ). Tonnid on liialdus, aga jube kolakas on ta sellegipoolest. Mäletan kuidas me vennaga oleme titena selle nuppe keeranud ja plõksutanud igatepidi.

Ühel heal päeval aga vaatasin ma teda sellise pilguga, et hmmmmmm äkki see töötab, kuigi ma selles kahtlesin, arvestades, et me oleme seda vähemalt 10 aastat retsinud.

Kuna ma olen kaamerates TOTAALNE võhik, siis ma tegin enne ühe väikese google tuuri ja ühel heal päeval ostsin photopointist esimese 36 kaadrilise filmirulli.

Noh, see kunagi ilmutusse ei jõudnud, sest ma ajuhiiglane võtsin selle valesti välja. 

Teise rulliga ma seda viga ei teinud, viisin selle Hiiumaal ilmutusse, kahe nädala pärast sain kätte.

Arvestades minu oskamatust neid vidinaid kasutada, ei oodanud ma peale valgete plönnide sealt midagi, kuid kui mulle mu pakk fotodega kätte ulatati, olin vääga põnevil. Umbes nagu väike laps jõuludel või midagi :D 

ja dadadadaaaa ma pean paremaid klõpse muidugi jagama :D 

( need on sisse skännitud muidu )

nutiajastu

kala

ema malts

hipster liisu

ema malts vol2

klassimatk

hmmmm

lennuk (see valge külg on tegelikult majasein)

Tegemist on kalli lõbuga, aga see-eest on põnev täita neid tühjaks jäänud pildialbumeid digiajastu pealetuleku pärast.

Ahjaa, kui kellelgil on mulle pakkuda sellele kaamerale sobivat kotti ehk siis vedeleb kuskil üle kodus ma heameelega võtaks omale selle :))

inkruttt

eeh mult on veel palju postitusi oodata tegelikult, erinevatest asjadest.

Iga lõpp on millegi uue algus.

(( ma ei ole just kuigi hea sõnade ritta seadja, kuid ma üritan praegust olukorda edasi anda )) 

Mõned hetked tagasi, lõppes just meie viimane TT-stuudio kontsert, kus meie rühm tantsis selles koosseisus. 4 meist lahkuvad. 

Peale meie viimast tantsu kutsuti meid nelja lavale, kui alguses ei saanud ma päris täpselt aru mis toimus, sai sellest mõne hetkega nutulaager, sest meiega põhimõtteliselt jäeti hüvasti.

Kuigi seisab meil veel ees mõni esinemine + tantsupidu, oli see siiski ääretult kurb.

See on veider, kuidas ma olen viimased aasta aega vandunud, kui väga ma siit ära tahan ja kuidas ma seda kohta vihkan. Ei, see kurvastamine ei pannud mind meelt muutma, aga siiski on imelik avastada, kuidas ma alles nüüd hakkan taipama, et kõik see milles ma olen siiani olnud jääb selja taha. Kummaline, et minu 7 tantsuaastat on läbi. See oli viimane. Oma maaliateljees käimisega panin ka eile punkti, signeerides oma viimase maali, mis kirjeldab täpselt minu soove siit minna.

Veider on möelda, et ma ei pea enam minema KÜGi Ültsi tundidesse ja möödas on ka minu viimased vene keele tunnid Hiiumaal.

Jah, mis ma ikka räägin, äkki tulen hoopis pärast kahte nädalat tagasi, kuid siiski igapäevaelu ja rutiin on siin üksluine ja ebameeldiv ning sellepärast ma ära kibelengi.

Ma ei kujuta ette, mis lõpuaktusel saab, sest sinna jätan ma need inimesed, keda ma olen läbi aastate nii vihanud kui ka koos kõike läbi elanud. Kuid samas, me jääme ju vaid teisele poole merd, mitte teisele poole piiri või maakera, ei maksa pikalt kurvaks jääda.

Iga lõpp on millegi uue algus ja ma loodan, et meid kõiki lahkujaid ja ka siiajääjaid ootavad ees uued näod ja kogemused.

(( omg ma nii deep täna xd ))

peale lõpetamist tuleb ilmselt veel pikem ja lahtimõtestatum tekst

Neh, Austria reis möödas nigu niuhti. 

Entrum samuti läbi. 

Vähem kui kuu on jäänud esimese eksamini ja siis lõpetamine..

Jääb oodata TANTSUPIDU ( jessssssss  ja uut kooliaastat, sest minu suureks üllatuseks sain ma 32. keskkooli teatriklassi sisse, mida ma väga väga väga väga tahtsin. 

tegelt mind valdab hetkel meeltesegadus ja ma ootan väga, et see põhikool läbi saaks, saab uuele lainele oma eluga minna, plaane on palju. 

aga praegu on laibastunud tunne seega buona notte neegritarid

ja ma ei viitsi eriti pikalt ladrata hetkel, võibolla kunagi hiljem :) 

jätkan oma klassikalist telefonireidikate üleslisamist mitmekaupa

ma ns xd

Aa mul pole midagi endiselt öelda.

Kõik teada, olen TÜGis sees olen Poskas sees ja ootan 32. tulemusi. Kui sinna ei saa lähen TÜGi

Homme Austriasse, ei teagi mida arvata. Mul on Itaalia postitus ikka veel tegemata, enne tuleb uus reis peale :D Tegelt ma ootan videot, sest see pole ikka veel koos, küll jõuab selleni ka.. Aega on, ega kiiret pole.

Elu on vahest imelik vahest mitte ma ei tea mida kosta. Närvid ei pea vastu enam, seega ma ei vasututa kui ma KÜGi koridorides kisan ja närvitsen. 

( ta sai selle põlema ka, ausõna sai )

woila

okei head bussis loksumist mulle säu bläu